|
|
|
|
|

Bioloogia õpik gümnaasiumile. IV osa: Ökoloogia. Evolutsioon
Antero Tenhunen, Elmar Hain, Juha Venäläinen, Marja Tihtarinen-Ulmanen, Mervi Holopainen, Panu Sotkas, Päivi Happonen, Hannu Sariola, Hanno Zingel ,
2010, tugevdatud pehme köide, 21x25, värviline, 152 lk
ISBN 978-9985-2-1354-4
Toimetaja: Elari Hain, tõlkinud Hanno Zingel
Kunstnik: Toomu Lutter, Milvi Torim
Kujundaja: Kalev Luup
Neljanda osa on retsenseerinud Marika Karden-Raud, Margus Pensa, Tõnu Ploompuu.
Õpikute komplekti neljas osa käsitleb ökoloogiat ja evolutsiooni. Õpikus on 14 peatükki, iga peatükk koosneb kohustuslikust osast ja lisalugemisest. Peatüki lõpus on ülesanded ja kordamisküsimused ning oluline materjal on esitatud kokkuvõttena. Tekst on illustreeritud fotode, jooniste, tabelite ja skeemidega. Ülesanded eeldavad lisaks õpitud materjali omandamisele ka analüüsi ja järelduste tegemise oskust. Õpik lõpeb mõistete registriga, kus lisaks eestikeelsele mõistele ja selle seletusele on ka ingliskeelne vaste. Peatüki “Eesti loodus- ja keskkonnakaitse” on koostanud Hanno Zingel. Ökoloogia osa on kohandanud Tiina Elvisto.
ÖÖKOLOOGIA
1. Elu mitmekesisus avaldub erinevatel tasemetel
Elu mitmekesisus. Liikide mitmekesisus e liigirikkus
2. Keskkond mõjutab organisme
Ökoloogia on teadus, mis uurib elusorganismide suhteid keskkonnaga. Eluta keskkonna tegurid on abiootilised keskkonnategurid. Organismid on oma elukeskkonnaga kohastunud. Liikide levik sõltub nende kohanemisvõimest.
3. Sama liigi isendid moodustavad populatsioone
Populatsiooni omaduste põhjal saab kirjeldada selle edasist arengut. Populatsiooni omadusi on võimalik kujutada graafikute abil. Keskkond piirab populatsiooni kasvu. Populatsiooni liigset kasvu takistab territoriaalkäitumine. Populatsiooni arvukus võib muutuda ebaregulaarselt.
4. Samal alal elavate liikide populatsioonid moodustavad koosluse
Liikidevaheline konkurents põhjustab spetsialiseerumist. Süüa ja söödud saada. Taimtoidulised organismid saavad oma energia taimedest. Kiskjad tapavad, et elada. Parasiidid elavad peremehe kulul. Kooselu võib olla mitmel viisil kasulik. Lagundajad toituvad surnud organismidest. Liikidevahelised suhted mõjutavad evolutsiooni kulgu.
5. Ökosüsteem on funktsioneeriv tervik
Ökosüsteem. Ained ringlevad ökosüsteemis. Süsinikuringe. Lämmastikuringe. Fosforiringe. Energiavoog läbi ökosüsteemi. Ökosüsteemis võivad toimuda suured muutused. Metsa suktsessioon.
6. Inimene põhjustab looduse toimimises häireid
Looduse mitmekesisus on kõikjal ohustatud. Elupaikade hävimine on mitmekesisusele suurim oht. Liikide väljasuremise põhjustajaks tänapäeval on inimene. Inimene levitab liike uutele aladele. Kahanevaid populatsioone ohustab geneetiline ühekülgsus. Miks on eluslooduse mitmekesisus oluline? Ökoloogiline teadlikkus tagab jätkusuutliku arengu.
7. Looduskaitse korraldus Eestis
Liigikaitse. Rahvusvaheline koostöö
EVOLUTSIOON
8. Evolutsioon
Mis on evolutsioon? Esimene loodusteaduslik. Evolutsioonikäsitlus. Tänapäevase evolutsiooniteooria rajaja on Charles Darwin
9. Evolutsiooni kohta on mitmesuguseid tõendeid
Fossiilid on abiks evolutsiooni uurimisel. Muud evolutsiooni tõendid. Võrdlusmeetodid. Biogeograafilised tõendid. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus.
10. Elu areng maal
Tingimused algsel maakeral olid elu tekkeks soodsad. Elu tekkekohast ja -viisist on mitu teooriat. Elu areng maal. Eelkambrium. Tekib tuumaga rakk. Ainuraksest hulkrakseks organismiks. Vanaaegkond e paleosoikum. Kambrium. Ordoviitsium. Silur. Devon. Karbon. Perm. Keskaegkond e mesosoikum. Triias. Juura. Kriit. Uusaegkond e kainosoikum. Paleogeen. Neogeen. Kvaternaar.
11. Muutumisvõime on evolutsiooni eelduseks
Populatsioon on väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm. Millised protsessid põhjustavad populatsioonides geneetilist muutlikkust? Sugulisel paljunemisel geneetilised omadused kombineeruvad. Mittesugulisel paljunemisel põhineb
muutlikkus mutatsioonidel. Keskkonnast tingitud muutlikkus ei pärandu. Mutatsioonid põhjustavad muutusi pärilikkusaines. Geenivool. Geenitriiv.
12. Looduslik valik
Looduslik valik mõjutab populatsiooni genotüüpi. Looduslik valik toimub püsivas ja
muutuvas keskkonnas erinevalt. Tööstuslik melanism. Looduslik valik mõjutab
loomade käitumist. Kohanemine ja kohastumine. Kohastumused ei ole täiuslikud.
13. Liik ja uute liikide teke
Kes või mis on liik? Isolatsioon takistab geenivoolu ja soodustab uute liikide tekkimist. Endeemseid liike kohtab vaid suhteliselt isoleeritud aladel.
14. Makroevolutsioon
Mitmekesistumine. Täiustumine. Väljasuremine
Elu arengu olulised pöördepunktid
|