Õpiku 2. osa on retsenseerinud Anneli Mihkelev ja Eveli Soika.
Vastav digiõpik on Opiqus.
II poolaasta teemad:
5. Kirjandus astub lavale
Teatrietendus paberil (Urmas Vadi, „Lendav laev“)
Tekstist saab teatrietendus
Romaanist näidendiks (Ferenc Molnár, „Pál-tänava poisid“, Aare Toikka, „Pál-tänava poisid“)
Eesti teatreid ja teatrižanreid (Mihkel Ulman, „Kohkumatud lapsehoidjad“)
Toredaid luuletusi (Ilmar Trull, „Kohtumine linnulaadal“, „Intervjuu mesilasega“, „Minu sõber kotlet“, „Rähni ravi“
6. Lugeja avab teksti
Müüt kui kirjanduse läte (Friedrich Robert Faehlmann, „Loomine“)
Rahvalaulud kaante vahel (Martti Haavio, „Ilmarinen taob Sampo“)
Ümberjutustatud regivärsid (Eno Raud, „Assamalla lahing“)
Ilukirjandustekst kui teabeallikas (Jelena Ozeretskaja, „Teine päev“)
Päevikusse kirjutatud raamat (Anders Jacobsson, Sören Olsson, „Berti vägiteod“)
Pilti peitunud tekst (Olimar Kallas, „Toomas ja Krahv“)
Toredaid luuletusi (Joel Sang, „Peeglilaul“, „Linnalaul“, „Kodulaul“, „Tuletõrjuja laul“)
7. Mina ja...
Mina ja raha (Astrid Reinla, „Vari Jaagup“)
Mina ja minu vanemad (Cathy Cassidy, „Pöörane“)
Mina ja teine (Christine Nöstlinger, „Esimene poolaeg Jasperiga“)
Mina ja suhted (Mark Twain, „Tom Sawyeri seiklused“)
Mina ja loodus (Lauren St. John, „Valge kaelkirjak“)
Toredaid luuletusi (Aapo Ilves, „Arvuti“, Alar Pikkorainen, „Suured inimesed“, Aidi Vallik, „Tervislik toitumine“ ja „Kevadine kodulaul“
8. Inimene loob väärtusi
Voldemar Panso – mees nagu teater
Faehlmann ja Kreutzwald – Eesti rahvuseepose loojad
Jaan Rannap – poiste, looduse ja spordi kirjanik
Edgar Valter – rohkem kui kunstnik
Toredaid luuletusi (Kersti Merilaas, „Vanaema, kes ei oska kududa“ ja „Mured“, Viivi Luik, „Emad“, Juhan Smuul, „Mu noorim õde“
Lisalugemist
Juhan Smuul, „Laevast ja laevakoertest“
Harri Jõgisalu, „Kadunud kivi“, „Rästik“, „Üks väratus“
Jaan Rannap, „Võimlarott“