Selle põhjaliku suurmogulite loo on Abraham Eraly kirja pannud tavaliste, lihast ja luust inimeste kroonikana.
Raamat põhineb hiliskeskaegse India ajalool aastatest 1526-1707 ning on osa neljaköitelisest uurimusest. Kronoloogiliselt on tegemist kolmanda köitega, ehkki see ilmus esimesena.
Raamat jutustab sõjasaagiks saadud elevantidest ja ilusatest naistest ning sellest, kuidas neid vahetati; aga ka sellest, millised riideid, parfüüme, likööre, veine, tubakat, oopiumi ja konkubiine valitsejad eelistasid.

Autor käsitleb kuute esimest ja kõige olulisemat valitsejat:
Babur (1526–1530) – Tšingis khaani ja Timur Lengi järglane, mees, kes loob impeeriumi tühjalt kohalt 16 000 mehe abiga, geniaalne sõjamees;
Humayun (1530–1540 ja 1555–1556) – oopiumisõltlane ja astroloogiahuviline, kes kaotab riigi ning võidab selle Pärsia abiga tagasi;
Akbar Suur (1556–1605) – 13-aastaselt võimule tõusnud nooruk, riigi võimsaim valitseja. Kirjaoskamatu ja samas üks oma aja haritumaid inimesi;
Jahangir (1605–1627) – sadist, joodik ja podagrahaige valitseja, kes jätab riigi naise Nur Jahani hoolde ning naudib ise oma aedu Kashmiris;
Shah Jahan (1627–1657) – valitseja naise mõju all; kui abikaasa Mumtaz Mahal sureb, laseb talle ehitada Taj Mahali ning nutab teda kogu elu taga. Samas omab hiigelhaaremit, mille õieks on tema oma tütar. Riigi suurim ehitaja, hulga arhitektuuriväärtuste looja;
Aurangzeb (1657–1707) – robustne ja sõjakas valitseja, kes vallutab Lõuna-India, tapab õdesid ja vendi ning kukutab oma isa ning samas äärmiselt vaga moslem, kes kirjutab ise Koraani ümber ja laseb end matta lihtsasse hauda.

Teosele annavad lisaväärtuse tõlkija Martti Kalda asjatundlikud kommentaarid ja seletavad märkused.

TOODE ON LÄBI MÜÜDUD!