EST
A. Kriiska artikkel "Veel üks Eesti ajalugu"

Iga raamatu puhul on, või vähemalt võiks olla, nii kirjutajatel kui ka kirjastajatel neli põhilist küsimust: miks, milline, kes ja kellele? Teades vastuseid neile küsimustele on ehk tee lugejani veidi kergem ja ehk ka kergem lugeda.

 

Miks veel üks Eesti ajaloo raamat? Pikemaid või lühemaid „meie“ ajaloo käsitlusi, sealhulgas mõni veel lausa sama nimega, on juba niigi mitmeid ja osa neist avaldatud alles hiljuti.

Lihtne vastus on, et ajalugu ei ole valmis. Mitte ajalugu kui möödanik, see on pöördumatult olnud, vaid ajalugu kui inimestele vajalik metoodiliselt ja kriitiliselt saadud teadmine mineviku kohta. Avastusi ajaloost lisandub ju pidevalt. Ka suhteliselt hiljutiste sündmuste tagamaad pakuvad uut ja ootamatutki, rääkimata kirjaeelsest perioodist. Mida kaugemale ajas tagasi, seda katkendlikumalt on meil allikaid, kuid samas ka seda enam ja kiiremini muutub või vähemalt täieneb meie teadmine. Läbi uute leidude ja uurimisviiside lisandub pidevalt midagi olulist. Osa neist annab väga vajaliku kinnituse juba olemasolevatele teadmistele, kuid aeg-ajalt avastatakse ka midagi, mida me tõesti enne ei teadnud. Kui heita siinkohal näiteks pilk vaid hetkeks meie kaugema mineviku – kiviaja – uurimisse, siis toonaste inimeste olemiste-tegemiste kohta on arheogeneetika, erinevad täppisanalüüsid ning igal aastal toimuvad väljakaevamised lisanud teadmisi viimastel aastatel kohati isegi kuude, mitte enam aastatega.

Muutuvad aga ka mineviku käsitlemise vaatenurgad. Eesti ajaloo üldvaated on olnud kordi, ehk isegi liiga palju kordi, ideoloogilises väändes. Mitte ainult nõukogude ajal, vaid ka enne ja pärast seda. Ajalookäsitlused on toitunud ideoloogiatest ja omakorda toitnud neid. Mingis mõttes on ka meie „Eesti ajalugu“ kantud ideoloogiast – vaba rahva ajalookäsitlus võib olla ka vaba ideoloogiast. Nii vaba kui suurt vabadust on autorid suutelised kandma. Ühe aja loo asemel võib olla mitmeid narratiive. Mulle näib, et see oli „Eesti ajaloo“ autorite ja kirjastuse üks siht.

 

Milline on „Eesti ajalugu“? Tark ja ilus – oli tahtmine. Teaduslik sisu, mis on avatud loetavas populaarteaduslikus vormis ja täiendatut-toetatud rohkete professionaalsete illustratsioonidega. Pilt ei ole selles raamatus ornament (mida paraku kohtab alatihti) vaid oluline osa teosest, mis aitab mõista teksti ja visualiseerida erinevaid protsesse.

Eesmärgiks oli kirjutada inimesekeskne ajalugu: mitte esiajaloolistest „kultuuridest“, vaid muistsetest inimestest, mitte ainult poliitiline lugu, vaid inimeste ajalugu. Mitte ainult valitsejatest ja sõdadest, vaid lihtsatest inimestest ja asjadest. Milline see inimene siis erinevatel ajastutel oli, mida sõi, mis haigusi põdes ja millesse uskus?

Samavõrd eesmärgipärane oli uute teadusavastuste kaasamine. Kui võtan näiteid vaid oma kitsamast erialast, siis võib siinkohal nimetada vana DNA uuringute tulemusi, mis on taaskinnitanud ulatuslike, sh Eestit hõlmanud migratsioonide olemasolu kiviajal ning avastanud meilt ühed vanimad teadaolevad katku juhtumid Euroopas. Aga mitte ainult, hiljutiste väljakaevamiste ja erinevate analüüside tulemused on korrigeerinud mitmete sündmuste toimumise aega ja käiku. Uut on aga iga ajastu käsitluses.

 

Kes selle raamatu tegid, on oluline. Liiga sageli koosneb meie tänane maailm autoriseerimata tekstidest. Profaansus lokkab ja keegi ei võta vastutust ega anna garantiid.

Hea raamat võrdub head autorid pluss hea kirjastus, nii lihtne see ongi. See tähendab professionaalsete minevikuteadmiste ja heade raamatute tegemise oskuste ühendamist. Vaid vähesed suudavad tänapäeval kirjutada üksinda isegi väikeste territooriumite ajalugu algusest lõpuni. Vaid vähestes ühe mehe ajalooülevaadetes ei jää tekst pelgaks selektiivseks ümberjutustuseks. Saamaks viimast teaduse sõna, isegi sellist, mis alles on jõudmas teaduskäibesse, on vaja ühendada erinevate perioodide asjatundjad. Nii on meie raamatul üheksa autorit – ajaloolased ja arheoloogid, professorid, dotsendid, lektorid ja teadurid Tartu ja Tallinna ülikoolist. Iga teadlane on oma ala parimate hulgas ja mitmed neist laiema uurimissfääri ja tuntusega, kui seda on Eesti. Need nimed on kvaliteedi garantiikiri.

 

Kellele on „Eesti ajalugu“ kirjutatud? Esialgu eesti keelt oskavatele inimestele, kuid loodetavasti ilmub see raamat kunagi ka mõnes teises keeles. Potentsiaalne lugeja on iga ajaloost huvitatu, sõltumata vanusest, soost, maailmavaatest või erialast. Loomulikult tähendab see, et kellelegi on mõni osa liiga lihtne, juba teada, mõnele taas liiga raske. Üldkäsitluste puhul tuleb sellega leppida, et lugejad on erinevad ka teadmistelt. Libisegu siis need inimesed juba tuttavast üle ja hankigu teised lisateadmisi muudest raamatutest. Loodan, et see ei vähenda lugemisrõõmu, sest raamat on kirjutatud loetavaks nii ühekorraga kui ositi.

 

Aivar Kriiska, Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professor

Avita üldkontaktid

TALLINN

AS BIT (peakontor)
Pikk 68, 10133 Tallinn
Üldtelefon: 6 275 401
Müük koolidele: 6 275 402, 6 275 405
E-post:
Tallinna esinduses jaemüüki ei toimu.
Eraisikutel palume ostud teha Avita e-poes.

TARTU

Vallikraavi 7/9, 51003 Tartu
Telefon: 7 427 156
E-post:
Õpetajatele ja üliõpilastele on esindus avatud esmaspäeviti 14.00 - 17.00.
Eraisikutel palume ostud teha Avita e-poes.

JÕHVI

Rakvere 30, 41532 Jõhvi
Telefon: 3 370 108
Liitu infolehega
AVITA INFOLEHE saamiseks kirjuta siia kasti oma e-posti aadress ja vajuta nuppu "Liitun".