„Sõnakunsti sammud“ on õpik gümnaasiumi kirjanduskursuse „Kirjandus antiigist 19. sajandi lõpuni“ käsitlemiseks. See on teine osa kolmeosalises sarjas, mida alustab õpik „Sõnakunsti kuju“ (kursus „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid“) ning mille lõpetab õpik „Sõnakunsti jäljed“ (kursus „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“). Õpikuid saab kasutada ka eraldi, kõige terviklikuma ülevaate kirjandusloost, poeetikast ja kirjanduse tõlgendamisest annavad nad kolmekesi koos.

Õpik koosneb kolmest osast. Esimene tutvustab kirjandusloo mõistet ja ülesandeid. Teine keskendub kirjanduse muutumisele ajas: sõnakunsti funktsioonide, sisu, vormide ja žanrite, levi ja lugejaskonna seostele ajastu vaimsuse ja oludega. Kolmas osa vaatleb sõnakunsti pidevust läbi aegade: teemasid ja probleeme, millele kirjandus on alati keskendunud ning mis seeläbi ühendavad tänapäeva kirjanikke ja lugejaid varasematega ning aitavad ühtlasi mõista nende ajastuomaseid eripärasid.

Iga osa koosneb kuuest põhi- ja ühest kokkuvõttepeatükist. Lugemistekstid põhipeatükkide alguses pärinevad peamiselt renessansiaja, 17. sajandi ja valgustusajastu kirjandusest. Ülevaated kirjandusloolistest protsessidest hõlmavad ka varasemat ja hilisemat aega. Tekstide osas pakub antiik- ja keskaja käsitlemisele tuge õpik „Sõnakunsti sammud“, 19. sajandi tekstidele on pühendatud õpik „Sõnakunsti jäljed“. 

Lugemistekstid on õpikusse paigutatud kronoloogilises järjekorras ning juhatavad sisse ja illustreerivad kirjanduslooga seotud teemasid, mida tutvustavad õpitekstid. Ülesanded juhatavad nägema seoseid lugemis- ja õpitekstide vahel ning seostama mineviku kirjandust tänapäeva probleemidega. Kokkuvõttepeatükid aitavad kinnistada omandatud teadmisi ning korrastada ülevaadet Euroopa kirjanduse ajaloolisest arengust. Kirjanduslooliste teadmiste jagamise kõrval on õpiku eesmärk seletada, kuidas kirjandus on olnud aja jooksul kultuuri ja ühiskonna arenguga seotud ning kuidas kirjandusloo käsitlemine sõltub ajastust ja olukorrast, kus seda käsitletakse. Need teadmised aitavad õpilasel orienteeruda mitmekesiste kirjanduslooliste allikate seas, millega ta võib õpingute käigus või elus kokku puutuda, ning võivad olla toeks nüüdiskirjanduse ja kriitika lugemisel, mille juures kirjandusloolisi käsitlusi ja üldistusi on veel vähe.

Digiõpikuga saad tutvuda Opiqus.

Õpikut on retsenseerinud Liina Lukas ja Andrus Org.

Autor on kirjandusloolane Katre Talviste.

Saates "Plekktrumm" uurib Joonas Hellerma Katre Talvistelt, milline on olnud kirjanduse koht eesti kultuuris ja miks peaks seda jätkuvalt uurima? Vaata intervjuud SIIT