2026. a ilmuv uus 8. klassi füüsikaõpik on väiksemas formaadis ning uuendatud vastavalt 2023. a riiklikule õppekavale. Õpiku sisu on ajakohastatud ja tekst muudetud kompaktsemaks. Uuendatud on ka pildimaterjali ning täiendatud ja lisatud jooniseid. Nüüd leiab kasutaja õpikust ka kaheksa kordamispeatükki, kus on olulisemad mõisted ja joonised ning kordamisküsimused, millega saab teadmisi kinnistada ja kontrollida.

Endiselt on kõik õppekavas välja toodud teemad koondatud ühte õpikusse, see aitab õppetööd paremini planeerida ning jätab rohkem aega teadmiste kinnistamise, praktiliste tööde ja õppekäikude jaoks. Õpiku uuendamise käigus liideti osa peatükke (3.1 ja 3.2, 4.1 ja 4.2, 4.5 ja 4.6, 7.3 ja 7.4) ning üksikute peatükkide teemad (1.3 ja 2.3, 8.2 ja 8.3) tõsteti ümber. Muudatustest annab ülevaate uuendatud õpiku sisukord (vt allpool).

Õpikut on retsenseerinud Riina Murulaid ja Ingrid Rõigas, toimetanud Eveli Raudla.

Õpiku juurde kuulub kaheosaline töövihik, samuti vähendatud formaadis. Ka töövihiku sisu on ajakohastatud ja osa ülesandetüüpe muudetud nii, et neid oleks mugavam lahendada. Lisatud on uusi ülesandeid ning ülesannete järjekorda on muudetud vastavalt uuendatud õpiku sisule.

Õpikut täiendavad Opiqu digiõpik, kus on palju lisamaterjali (pildid, videod, animatsioonid, ülesanded ning viited arvutisimulatsioonidele), ning e-tund, mis aitab õpetajal tunde ette valmistada ja läbi viia.

Sisukord

1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine

1.1. Valgusallikad

1.2. Päike

1.3. Nähtav ja nähtamatu valgus

1.4. Valguse levimine

1.5. Vari ja varjutused

2. Valguse peegeldumine ja neeldumine

2.1. Valguse peegeldumine

2.2. Kumer- ja nõguspeegel

2.3. Valguse värvus ja neeldumine

2.4. Peegeldumine looduses ja tehnikas

3. Valguse murdumine

3.1. Valguse murdumine

3.2. Lääts

3.3. Kujutis

3.4. Silm ja prillid

3.5. Optilised seadmed

Lisapeatükk. 3D-kino ja polarimeetria

4. Liikumine ja jõud

4.1. Mehaaniline liikumine

4.2. Inertsus

4.3. Tihedus

4.4. Jõud ja vastastikmõju

5. Kehade vastastikmõju

5.1. Gravitatsioonijõud

5.2. Päikesesüsteem

5.3. Hõõrdejõud

5.4. Elastsusjõud

6. Rõhumisjõud looduses ja tehnikas

6.1. Rõhk

6.2. Õhurõhk

6.3. Vedelikusamba rõhk

6.4. Üleslükkejõud

6.5. Ujumine

7. Mehaaniline töö ja energia

7.1. Mehaaniline töö ja energia

7.2. Võimsus ja kasutegur

7.3. Lihtmehhanismid, kang

8. Võnkumine ja laine

8.1. Võnkumine

8.2. Heli tekkimine, tämber

8.3. Heli sagedus ja valjus

8.4. Heli peegeldumine, kaja

Autoritest

Henn Voolaid oli silmapaistev Eesti füüsik ja füüsikahariduse edendaja, kes oli eelkõige tuntud kui Tartu Ülikooli Koolifüüsika keskuse juhataja ja füüsika didaktika lektor, kelle käe all õppis ja kujunes terve põlvkond Eesti füüsikaõpetajaid. Voolaid oli väga paljude alg- ja põhikooli- ning gümnaasiumiõpikute autor. Muu hulgas oli ta aastaid ka Eesti koolinoorte füüsikaolümpiaadi žürii liige, üks ETV telekooli füüsikasaadete ja Eesti koolifüüsika kontseptsiooni autoritest, Eesti Koolifüüsika Ühingu juhataja, Foucault’ pendli TÜ füüsikahoonesse ülesseadmise ja tutvustamise korraldaja, Teaduskeskuse AHHAA teadusnõukogu ja ajakirja The Science Education Review toimetuskolleegiumi liige.

Eveli Raudla on Tartu Tamme Gümnaasiumi füüsikaõpetaja, kes on õpetajana töötanud üle 15 aasta. Avita kirjastuse füüsikatoimetajana töötab ta alates 2013. aastast. Lisaks õppekirjanduse arendamisele on ta panustanud õppekavade kujundamisse, koolitab õpetajaid ning juhib Eesti Füüsika Seltsi füüsikaõpetajate osakonda.