„Eesti keele reeglid“ ei ürita anda ammendavat ülevaadet kõigist eesti keele reeglite loendamatutest eranditest, vaid sisaldab üksnes kõige põhilisemat, mida tuleks kindlasti teada. Ja kui see peamine kipub teinekord meelest minema, siis ongi just sobiv hetk selle vihiku järele haarata ning kaduma kippunud teeots kerge vaevaga üles leida.

Reeglite vihik võiks igas eesti keele tunnis laual olla, selle kasutamine võiks saada meeldivaks harjumuseks – on hea, kui oskad tekkinud küsimustele iseseisvalt vastuse leida ja oma teadmiste õigsuses veenduda. Kui teinekord juhtud haige olema, siis saad ka kodus kas üksi või koos vanematega õppides aimu, millega teised koolis tegelevad.

See vihik jääb päriselt Sulle, mistõttu võid siia ka märkmeid teha. Kui aga võimalikult lihtsas keeles esitatud reeglid juba liiga lihtsad tunduvad, siis on viimane aeg soetada endale „Eesti keele ortograafia“ (9. klassis on selleks just paras aeg) või otsida abi „Eesti õigekeelsussõnaraamatust“ või uurida hoopis Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute veebilehte aadressil portaal.eki.ee/sonaraamatud.

Ega lastevanematelgi pole keelatud reeglivihikusse pilku heita. Need teadmised kindlasti mööda külgi maha ei jookse.

Õpetajale teadmiseks, et võrreldes varasema (2001.a) väljaandega on reeglivihikut ajakohastatud viies selle vastavusse Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega. Suuremal määral on muutunud korduvate määruste, täiendite, lauselühendi kirjavahemärgistamise reeglid, tegusõnatuletiste kokku-lahkukirjutamine, ÕSi kasutamise juhised. Muutusi on ka algustähe ning kõneviiside käsitluses. Vihikust on välja jäänud nõrgeneva ja tugevneva tüvega sõnade osa, kuivõrd seda ei nõua ainekava.