Lai matemaatika ja kitsas matemaatika erinevad nii sisu kui ka käsitluslaadi poolest. Laias matemaatikas käsitletakse mõisteid ja meetodeid, mida on vaja matemaatikateaduse olemusest arusaamiseks. Erinevalt laiast matemaatikast ei ole kitsa matemaatika õppe põhiülesanne mitte matemaatika kui teadusharu enese tundmaõppimine, vaid peamine on matemaatika rakenduste vaatlemine inimest ümbritseva maailma teaduspõhiseks kirjeldamiseks ning elus toimetuleku tagamiseks. Selleks vajalik keskkond luuakse matemaatika mõistete, sümbolite, omaduste ja seoste, reeglite ja protseduuride käsitlemise ning intuitsioonil ja loogilisel arutelul põhinevate mõttekäikude esitamise kaudu. Nii kitsas kui ka lai matemaatika annab õppijale vahendid ja oskused rakendada teistes õppeainetes vajalikke matemaatilisi meetodeid. Laia matemaatika kava ei rahulda matemaatika süvaõppe vajadusi. Matemaatikast enam huvituvatel õpilastel on võimalik kasutada valikainete õpiaega, üleriigilisi süvaõppevorme ja individuaalõpet. Ainekavas esitatud valikkursusi võib lisada nii kitsale kui ka laiale matemaatikale. Kitsale matemaatikale võib valikkursustena lisada ka laia matemaatika kursusi. Kitsa matemaatika järgi õppinud õpilastel on soovi korral võimalik üle minna laiale matemaatikale ja laia matemaatika järgi õppinud õpilastel kitsale matemaatikale. Ülemineku tingimused sätestab kool oma õppekavas.

Laia matemaatika läbimine võimaldab jätkata õpinguid aladel, kus matemaatikal on oluline tähtsus ja seda õpetatakse iseseisva ainena. 

Laia matemaatika kohustuslikud kursused on:

1. „Arvuhulgad. Avaldised” - õpiku teemad on hulgateooria põhimõisted, arvuhulgad ja arvusüsteemid. Seejärel vaadeldakse ratsionaalavaldisi, tehteid nendega ja avaldiste lihtsustamist. Väga oluline on astme mõiste üldistamine ja tutvumine astendamise pöördtehte, st juurimisega, ning irratsionaalavaldistega.

2. „Võrrandid ja võrrandisüsteemid” - õpiku teemad on võrrandid, võrrandisüsteemid ja tekstülesannete lahendamine.

3. „Võrratused. Trigonomeetria I” - õpiku teemad on võrratused, trigonimeetria alused ja täisnurkse kolmnurga lahendamine.

4. „Trigonomeetria II”

5. „Vektor tasandil. Joone võrrand”

6. „Tõenäosus, statistika”

7. „Funktsioonid I. Arvjadad”

8. „Funktsioonid”

9. „Funktsiooni piirväärtus ja tuletis”

10. „Tuletise rakendused”

11. „Integraal. Planimeetria kordamine”

12. „Geomeetria I”

13. „Geomeetria II”

14. „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine”

2017. aasta sügiseks valmisid kirjastusel gümnaasiumi laia matemaatika 10. klassi kursuste kogumikud. 

10. klassi 5 kursust jagunevad kahte ossa nii, et 1. osas on järgmised kursused:I Arvuhulgad ja avaldised; II Võrrandid; III Võrratused (osa 3. kursuse materjalist) ja 2. osas: III Täisnurkse kolmnurga lahendamine (osa 3. kursusest); IV Trigonomeetria; V Vektor tasandil. Joone võrrand.

Ülejäänud kursuste materjal (11. ja 12. klass) valmib järk-järgult 2018. a (11. klassi jaoks) ja 2019. a (12. klassi jaoks).

Valmiv õpik ongi mõeldud gümnaasiumi laia matemaatika kursuse õppijale. Suurt tähelepanu on pööratud sellele, et õpilane saaks ka iseseisvalt materjali omandada. Selleks on teooriaosa püütud seletada õpilasele arusaadavalt ja lisatud on hulganisti näiteid.

Ülesanded on jagatud kolme ossa. Teooriaosale järgnevad õppimisülesanded, mille juurde on lisatud viited vajaliku valemi või näite kohta. Edasi tulevad ülesanded, mis on mõeldud õpitud teema harjutamiseks. Siin enam vihjeid valemitele ja näidetele pole. Kolmas, ülesannete osa on koostatud nii, et tuleb osata rakendada omandatud materjali erinevates olukordades ning osata siduda erinevate matemaatikavaldkondade teadmisi. See ülesannete grupp on mõeldud tugevamatele õpilastele ning neile, kellele matemaatika meeldib. Ülesandeid leidub igale tasemele. Programmiväline materjal on tähistatud tärniga.

Digiõpikuga saab tutvuda Opiqus.

Õpikut katsetati 2016/2017. õppeaasta jooksul paarikümnes koolis.