Õpikut on retsenseerinud Andrus Org ning Janika Päll.
„Sõnakunsti kuju” on õpik gümnaasiumi kirjanduskursuse „Kirjanduse põhiliigid ja žanrid” käsitlemiseks, kuid toetab ka kursusi „Kirjandus antiigist 19. sajandi lõpuni” ja „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine”. Mõisteid, mida õpik käsitleb, tutvustatakse praktilise tekstianalüüsi, tõlgendus- ja loovülesannete abil. Osa tekste, millest ülesanded lähtuvad, kuulub vanemasse kirjandusse (peamiselt antiigi pärandisse, kuid mõned ka vanemasse või kesk- ja varauusaegsesse). Teine osa esindab uuemat eesti kirjandust. Värssteksti eripärade käsitlus toetub eesti luule klassikale 20. sajandist. Nii on näitlikustatud põhiliikide ja žanrite ajalooline kujunemine ja nüüdisaegsed ilmingud ning õpilastel on võimalik märgata seoseid ja sarnasusi muistse ja tänapäevase sõnakunsti vahel.
Õpik koosneb 27 peatükist, mis jagunevad kolme ossa: sõnakunsti vormid, põhiliigid ja žanrid. Esimene osa käsitleb kunstilise teksti eripära ja ülesandeid, suulist ja kirjalikku sõnakunsti, proosa- ja värsivormi tunnuseid. Teine osa vaatleb kirjanduse põhiliikide eepika, lüürika ja dramaatika omadusi ning eri liiki tekstide ülesehitust. Kolmas osa tutvustab žanri mõistet ning peamisi žanreid põhiliikide kaupa. Iga osa lõppeb kahe kokkuvõtliku peatükiga, millest esimene aitab loetud tekste ja omandatud teadmisi kirjandusloo taustale paigutada ning annab juhiseid tervikteose analüüsiks õpitud mõistete abil. Teine sisaldab kokkuvõtet põhiteadmistest, mis õpiku sellest osast omandatud, ja loovülesandeid õpitu kinnistamiseks.
Põhipeatükid algavad lugemistekstide või -katkenditega, mille näitel peatüki teemat käsitletakse. Lugemistekstide ja õpiteksti juurde kuuluvad ülesanded, mis juhivad õpilase tähelepanu tekstide iseloomulikele tunnustele ning sellele, kuidas õpitekstis kirjeldatud nähtused tekstides avalduvad. Iga peatükk lõppeb loovülesandega, millest osa on individuaalsed, osa kavandatud koostööoskuste arendamiseks. Ülesanded on mõeldud kinnistama õpitut, innustama õpilasi nii kirjanduslikule kui ka muud laadi loometööle ning tutvuma iseseisvalt teoste ja kultuurieluga väljaspool õppetööd.
Valiku, milliseid ülesandeid ja mis mahus iga teema juures käsitleda, saab õpetaja teha vastavalt kooli õppekavale, töökorraldusele ning õpilaste eripärale. Mahukatest loovülesannetest saab lähtuda ka tunnivälises tegevuses või mõne kirjandusalase valikaine sisustamisel. Ülesandeid saab kasutada individuaalseks ja rühmatööks, lahendada suuliselt või kirjalikult. Digiõpikuga saad tutvuda Opiqus.
Autor on kirjandusloolane Katre Talviste.
Saates "Plekktrumm" uurib Joonas Hellerma Katre Talvistelt, milline on olnud kirjanduse koht eesti kultuuris ja miks peaks seda jätkuvalt uurima? Vaata intervjuud SIIT
