Tõlkinud Aivar Leštšinski.
Raamatu aluseks on režissöör Juri Noršteini, kirjanik Sergei Kozlovi ning kunstnik Francesca Jarbusova ühisloominguna 1975. aastal valminud joonisfilm «Siil udus».

Multifilm, mis maailma tuntuimal animafilmide festivalil Tokyos kõigi aegade parimaks tunnistati, kannab oma ajastu pitserit. Nõukogude perioodile omaselt pidi nii filmikunst kui ka lastekirjandus olema üdini optimistlik. Sergei Kozlov kirjutas aga omapärase mõtlike muinasjuttude tsükli, kus peategelasteks on Siil ja Karupoeg. Need lood rääkisid sellest, et ka lapsed võivad vahel olla kurvameelsed ja vaiksed. Juri Norštein vaimustus nendest lugudest ning võttis ühe muinasjutu oma filmistsenaariumi aluseks.

Raamatu lehekülgedel kulgeb pikaldane, rahulik jutustus Siili ja Karupoja üldiselt turvalisest ja pisut müstilisest maailmast. Loo vormis tervikuks kunstnik Francesca Jarbusova. Tema kujutluspildid on mõjusad, ehedad ning omanäolised, kõik detailid on väga olulised. Tänapäeval järjest enam kogu kujutavat kunsti mõjutava arvutigraafika taustal mõjub selle raamatu pildikeel oma erakordselt särava poeetilisuse ja nukker-helge lüürilisusega väga kosutavalt.

On iseenesestmõistetav, et just nimelt selle muinasjutu Siil õpetab lapsi taevatähti kokku lugema!
Ka täiskasvanutele kumavad loost vastused nii mõnelegi eluolemuslikule küsimusele. Legendaarse multifilmi põhjal valminud raamat mõjub paljudele nostalgilise lapsepõlvemälestusena.