6. klassi muusikaõpikus kinnistatakse II kooliastmes omandatud baasoskused iseseisva musitseerimise kaudu. Nii nagu varasemates õpikuteski, on põhirõhk laulmisel ja hääle kujundamisel. Korratavate ja õpitavate teemadega on seotud eri raskusastmega laulud, millest õpetaja saab teha oma valiku, lähtudes konkreetse klassi tasemest. Õpik pakub võimalusi mitmehäälsuse harjutamiseks ning pillimänguoskuse täiendamiseks.
Esimese poolaasta läbivaks teemaks on Eesti muusika ja muusikud. Vaatluse alla tulevad Eesti jaoks olulised muusika- ja kultuurisündmused ühest ärkamisajast teiseni. Laulupidude lugu võimaldab tutvuda nii meie esimeste asjaarmastajatest laululoojatega (Aleksander Kunileid, Karl August Hermann) kui ka juba professionaalsete heliloojatega (Miina Härma, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Gustav Ernesaks, Veljo Tormis, Urmas Sisask, Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür) ja nende loominguga. Eesti taasiseseisvumine ja laulev revolutsioon tõi meile Alo Mattiiseni isamaalised laulud. Siinkohal võrreldakse kaht ärkamisaega ja muusikat, mis nendega seostub. Alo Mattiiseni looming võimaldab tutvust teha selle esitajatega ja nii saab põgusa pilgu heita ka meie levimuusika ajalukku.
Teisel poolaastal vaadeldakse meie lähinaabrite Soome, Läti, Leedu, Vene , Rootsi ja Norra muusikat ning muusikuid. Samuti otsitakse ühiseid jooni meie rahvamuusika ja -kultuuriga. Teema võimaldab korrata ja kinnistada 5. klassis õpitud eesti rahvamuusika osa. Sissejuhatusena Euroopa rahvaste muusikasse võib valikuliselt tutvust teha ka Saksa, Austria, Ungari, Suurbritannia, Iirimaa või Poola muusika, kultuuri ja heliloojatega. Kõik mainitud teemad näitlikustatakse laulude abil ning iga teema juurde kuulub hulk väga eripalgelisi muusika kuulamise näiteid, mille kirjeldamisel ja analüüsimisel saab korrata ja täiendada muusikalist sõnavara.
Muusikateoreetilistest teemadest korratakse seni omandatud põhiteadmisi: rütme, helilaadi ja helistiku mõistet, tempo- ja dünaamikatermineid ning läbi mitmekesise lauluvara kinnistatakse ühe võtmemärgiga helistike kasutamist. Lisateemadena on sisse toodud D-duur ja h-moll ning harmooniline moll. Laulude õppimisel on võimalik relatiivset süsteemi absoluutsega siduda. Õpitut aitavad kinnistada laulude juures olevad pillisaated. Õpiku lisas on muusikateooria põhivara, kus tuletatakse meelde duuri ja molli valemit ning klaviatuuri ja tähtnimetusi ning õpitud helistikke.
Kevadine lisateema „Laulud filmidest” ei sisaldu küll õppekavas, kuid pakub äratundmisrõõmu ja laululusti. Nii multifilmidest kui mängufilmidest pärit toredad, meeldejäävad ning paljudele kindlasti juba tuttavad laulud on õpikus koos žanri ja filmide lühitutvustusega.
Õpiku juurde kuuluvad CD-komplekt ja töövihik toetavad harjutuste ja ülesannete kaudu erinevate teemade mõistmist, arendavad muusikalise sõnavara kasutamist ja aitavad siduda muusikat teiste õppeainetega. Muusikateooria ülesanded kinnistavad õpikus esitatud teoreetilist materjali. Töövihik pakub ka improvisatsioonilisi ja loomingulisi ülesandeid.
