„Kirjandusõpetus gümnaasiumis I” pakub õpetajale praktikas läbiproovitud võimalusi kirjandusteoste käsitlemiseks. Ülesehituselt sarnaneb kogumik varasemate põhikooli kirjandusõpetuse kogumikega: igas peatükis sõnastatakse käsitluse eesmärk, kirjeldatakse detailselt teose käsitluskäiku (tundide kaupa), esitatakse rühma- ja individuaalse töö juhendid, küsimustikud, lisatud on ka õpilaste töölehed, mida võib paljundada, ja viited lisamaterjalile. Enamik ülesandeid on varustatud eeldatavate vastustega.
Esimeses kogumikus on vaatluse all Fridebert Tuglase novellid „Toome helbed”, „Suveöö armastus”, „Popi ja Huhuu”, „Inimese vari”; Hermann Hesse „Stepihunt”; Alber Camus’ „Katk” ja Oscar Wilde’i „Dorian Gray portree”.
Kolm kogumiku peatükki on väljapaistva novellimeistri Fr. Tuglase loomingu erinevate tahkude kohta. Rapla ühisgümnaasiumi õpetaja Ülle Mäekivi on vaatluse alla võtnud novellide „Toome helbed”, „Suveöö armastus”, „Popi ja Huhuu” ja „Inimese vari” käsitlemise. Novellide analüüsimiseks kasutatakse rühmatöid, arutlusi ja ettekandeid, tähelepanu pööratakse mõistetele uusromantism, sümbolism, ekspressionism.
Ülenurme gümnaasiumi õpetaja Piret Rannasti konspekt suunab õpilased uurima Tuglase novellide värvide maailma ja pakub võimalusi ka ennast selles võtmes väljendada. Käsitluse eesmärgiks on näidata, kuidas värvid kujundavad kirjandusteose meeleolu ja aitavad avada selle sisu.
Kolmandas Tuglase-teemalises peatükis esitatakse lühendatult Mardi Valgemäe artikkel „Tuglas ja Huhuu” (Tulimuld, 1986, nr 2, lk 88–96), mis pakub huvitavat lisamaterjali ja novellide erinevaid interpreteerimisvõimalusi. Tekstile on lisatud Heily Soosaare kommentaarid, kuidas antud materjali abil teha kokkuvõtet Tuglase loomingust. Valgemäe artikli on autori nõusolekul lühendanud Tartu Tamme gümnaasiumi õpetaja Piibe Leiger.
Kogumikku valitud maailmakirjanduse väljapaistvate, kuid samas keerukate teoste käsitlused on mõeldud eelkõige XII klassi õpilastele. Tartu Miina Härma gümnaasiumi õpetaja Ivika Hein on esitanud konspekti A. Camus’ romaani „Katk” analüüsimiseks. Õpetaja eesmärk on lisaks keeruka teose analüüsile ergutada õpilasi mõtisklema eksistentsiaalsete probleemide üle, arendamaks eneseanalüüsioskust ja üldistusvõimet. Eesmärgini jõudmiseks täidetakse sündmustikku ja tegelasi analüüsivaid tabeleid, arutletakse inimese eksistentsiaalsete piiride ja piirolude teemal, koostatakse tegelaste kohta ankeet ja kasutatakse muid huvitavaid võtteid. Olulisel kohal on töö tekstiga, seoste loomine tänapäevaga, inimese vabaduse ja vastutuse seoste rõhutamine.
Tartu Tamme gümnaasiumi õpetaja Külli Saia on kirjutanud väga omanäolise ja põhjaliku peatüki H. Hesse „Stepihundi” käsitlusvõimaluste kohta. Rõhuasetus ei ole mitte peategelase probleemiderohkel kannatuste rajal, vaid sellele vastu seatud igavikulise, hävimatu maailma, üleisikulise kunsti- ja vaimumaailma apoteoosil. Peatükis pakutakse ootamatuid seoseid „Stepihundi” ja teiste autorite loomingu vahel (nt A. Alliksaar, J. W. Goethe) ning innustatakse süstematiseerimise ja skeemide joonistamise abil õpilast teosesse süvenema.
Kolmas maailmakirjanduse kursuse abimaterjal on Nõo reaalgümnaasiumi õpetaja Heily Soosaare konspekt O. Wilde’i romaani „Dorian Gray portree” käsitlemiseks. Kuna romaan pakub erinevaid tõlgendusvõimalusi ja probleemistik haakub paljuski tänapäeva sõlmküsimustega, on õpilaste huvi teose vastu kerge äratada ja neid arutlustesse kaasata. Peatükis esitatakse teose autorikeskse tõlgendusviisi näide, eelkõige aga keskendutakse kunsti rollile ühiskonnas, kunstile kui elu ja ühiskonna mõjutajale. Analüüsitakse ka inimeste eetilise käitumise ja vastutuse problemaatikat.
